Ühe nõude täitmisega viivitamise korral tekkiva viivisenõudega saab pöörduda kohtusse vaid üks kord
Riigikohtu kogu koosseis andis hiljuti tehtud lahendis juhised
viivise välja mõistmise
edaspidise kohtupraktika kujundamiseks.
Vaidluse asjaolud:
Harju Maakohus mõistis 08. 11.2017 otsusega
lisaks muudele nõuetele
kostjalt
hageja kasuks välja viivise kuni 01.04.2017 summas 14 670, 70 eurot. Kostja täitis
selle 21.09.2018.
Hageja esitas 15.08.2019 Harju Maakohtule kostja vastu
samal alusel sama hagieseme kohta
uue hagi ja palus kostjalt enda kasuks välja mõista ka viivis perioodi 02.04.2017 kuni 21.09.2018 eest summas
6934 eurot.
Seega on varasemas tsiviilasjas ja hilisemas tsiviilasjas hageja poolt
esitatud viivise arvutamise aluseks olev ajavahemik erinev.
Lahend:
Riigikohtu kogu koosseis tegi aga 21.04.2021 kohtumääruse, millega
lõpetas asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna maakohus on
menetlenud hagi, mille osas on kohus samade poolte vahel samal alusel
sama hagieseme kohta juba jõustunud lahendi teinud.
Kolleegiumi enamuse seisukoha kohaselt menetles maakohus selles asjas sisuliselt lubamatut hagi, kuna hageja viivisenõuet
ei või jagada mitme hagiavalduse vahel.
Käesoleva artikli autor nõustub kohtumäärusele riigikohtunike Kaupo Paali, Kalev Saare ja Urmas Volensi poolt kirjutatud eriarvamusega, mille kohaselt on kolleegiumi selline seisukoht viivisenõude osas vastuolus kolleegiumi
seisukohtadega põhinõude mitme hagiavalduse vahel jagamise kohta.
Nimelt on kolleegium põhinõude osas leidnud, et olukorda, kus hageja
esitab sama tehingu alusel esmalt hagi osa võlanõude ning seejärel
ülejäänud võlanõude rahuldamiseks, ei saa käsitleda kohtule sama
haginõude esitamisena. Hagejal on õigus ise määrata, kas ta nõuab hagis
kogu oma materiaalõigusest tuleneva rahalise nõude rahuldamist
ühekorraga või teeb seda ositi, mistõttu ei ole põhinõudele ja viivisenõudele sellisel viisil
erinevate põhimõtete rakendamine põhjendatud ega kooskõlas
tsiviilkohtumenetluse üldiste põhimõtete ega TsMS-i eesmärkidega.
Ja kuna varasemas tsiviilasjas ja hilisemas tsiviilasjas hageja poolt
esitatud viivise arvutamise perioodid on erinevad, ei
ole õige kolleegiumi enamuse seisukoht, et
tegemist on varasema tsiviilasjaga samal alusel esitatud sama nõudega.
Olenemata eriarvamusest tasub kolleegiumi enamuse juhist viivisenõudega kohtusse pöördumisel siiski arvesse võtta, sest vastasel juhul ei pruugi võlausaldajal olla võimalik oma nõuet kohtu kaudu maksma panna.
19.10.2021