Kas elatist saab vähendada alla miinimummäära?
1. Kellel ja mis ulatuses on õigus ülalpidamist saada ning mida selle määramisel arvesse võetakse?
Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-dest 1-3 tuleneb, et ülalpidamist on õigustatud saama:
a) alaealine laps,
b) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja
c) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
Kuna alaealise lapse puhul on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, siis saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem.
PKS § 99 lg 1 on sätestetatud, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks:
i) ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja
ii) tema tavalisest elulaadist lähtudes.
Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse:
- õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ja
- alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
PKS 101 lg 1 järgselt ei või igakuine elatis ühele alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Olgu märgitud, et määruse nr 117 § 1 järgselt on 2019 aasta kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot.
Seega lähtutakse eeldusest, et ka väike sissetulek või sissetuleku täielik puudumine ei vabasta vanemat kohustusest maksta lapsele elatist.
2. Kas siis miinimumelatist vähendada ei saagi?
Näidisloetelu mil see on võimalik, on sätestatud PKS § 102 lg 2 neljandas lauses, mille järgselt võib mõjuvaks põhjuseks muu hulgas olla:
a) vanema töövõimetus või
b) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Nt ei ole nelja lapse vanemal kohustust teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb analüüsida, millised on vanema sissetulekud ning kas vanemale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta.
Seega annab teiste laste olemasolu alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse.
Olukorras kus vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt.
Täiendavalt võib mõjuvaks põhjuseks olla ka asjaolu, et:
i) lapse vajadused on kaetud muul viisil
- nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel
- kulude jooksva katmisega või
- lapsetoetusega, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve.
Samas on leitud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, sest õigus peretoetusele on igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust.
Kuid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega:
- nt vanemate halva varalise seisundiga või
- kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
Ka asenduskoduteenusel (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus ) lühemalt või pikemalt viibimine ja asjaolu, et riigi hoolekandekohustuse täitmise tulemusena on laste vajadused rahuldatud, ei ole mõjuv põhjus, mis võiks anda aluse vähendada tasuda tulevat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
Kõigest ülaltoodust järeldub, et üldreeglina kohus miinimuelatisest väiksemat elatist välja ei mõista, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on see siiski võimalik.
1. Kellel ja mis ulatuses on õigus ülalpidamist saada ning mida selle määramisel arvesse võetakse?
Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-dest 1-3 tuleneb, et ülalpidamist on õigustatud saama:
a) alaealine laps,
b) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja
c) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
Kuna alaealise lapse puhul on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, siis saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem.
PKS § 99 lg 1 on sätestetatud, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks:
i) ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja
ii) tema tavalisest elulaadist lähtudes.
Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse:
- õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ja
- alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
PKS 101 lg 1 järgselt ei või igakuine elatis ühele alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Olgu märgitud, et määruse nr 117 § 1 järgselt on 2019 aasta kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot.
Seega lähtutakse eeldusest, et ka väike sissetulek või sissetuleku täielik puudumine ei vabasta vanemat kohustusest maksta lapsele elatist.
2. Kas siis miinimumelatist vähendada ei saagi?
Näidisloetelu mil see on võimalik, on sätestatud PKS § 102 lg 2 neljandas lauses, mille järgselt võib mõjuvaks põhjuseks muu hulgas olla:
a) vanema töövõimetus või
b) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Nt ei ole nelja lapse vanemal kohustust teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb analüüsida, millised on vanema sissetulekud ning kas vanemale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta.
Seega annab teiste laste olemasolu alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse.
Olukorras kus vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt.
Täiendavalt võib mõjuvaks põhjuseks olla ka asjaolu, et:
i) lapse vajadused on kaetud muul viisil
- nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel
- kulude jooksva katmisega või
- lapsetoetusega, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve.
Samas on leitud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, sest õigus peretoetusele on igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust.
Kuid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega:
- nt vanemate halva varalise seisundiga või
- kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
Ka asenduskoduteenusel (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus ) lühemalt või pikemalt viibimine ja asjaolu, et riigi hoolekandekohustuse täitmise tulemusena on laste vajadused rahuldatud, ei ole mõjuv põhjus, mis võiks anda aluse vähendada tasuda tulevat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
Kõigest ülaltoodust järeldub, et üldreeglina kohus miinimuelatisest väiksemat elatist välja ei mõista, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on see siiski võimalik.
24.05.2019