Millised on need tingimused, mil valvekaamerate paigaldus on seadusandlusega kooskõlas?
Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles seda küsimust 12.04.2023 kohtumääruses.
Üheks vaidluse esemeks oli asjaolu, et 160 liikmega korteriühistu võttis üldkoosolekul häälteenamusega vastu otsuse paigaldada majja 40 kaamerat, millega ei olnud rahul, aga üks liige, leides vastuväitena, et üldkoosoleku otsuse vastav punkt on tühine, kuna kaamerate paigaldamisega riivatakse oluliselt tema privaatsust.
Korteriomandi- ka korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 tuleneb, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
KrtS § 38 lg 1 on aga sätestatud, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
Kolleegium selgitaski kõigepealt varem öeldut, et valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vaja korteriomanike kokkulepe.
Ehk kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest, kuid juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele, võib olla vajalik korteriomanike kokkulepe.
Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679) ja füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ning täiendab isikuandmete kaitse seadus (IKS).
Üldmääruse art 6 lg 1 p a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil.
Käesolevas asjas ei olnud korteriomanikud KrtS § 13 lg 1 kohast kokkuleppet sõlminud, seetõttu ei saanud isikuandmete kõnealusel viisil töötlemine seaduslik olla.
Üldmääruse art 6 lg 1 p f järgselt loetakse andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete töötlemine siiski seaduslikuks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid.
Kolleegium leidiski, et korteriomanikud võisid KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p‑le f, kuid üksnes eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli:
a) valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning
b) avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.
Kuna valvekaamerate paigaldamine oli väidetavalt vajalik, sest tegemist oli endise ühiselamu tüüpi hoonega, kus oli kõrgendatud vajadus turvalisuse tagamiseks, sest paljud korterid on välja üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas narkomaane, siis oli kolleegiumi hinnangul tegemist õigustatud huviga üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes.
Sama sätte järgi tuli, aga kaaluda ka seda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused.
Kolleegium leidis, et eelnimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras:
a) kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art‑s 13 sätestatud teavet (korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne).
Kuna praegusel juhul selliste tingimuste kehtestamist üldkoosolekul hääletamisele ei pandud, siis ei tohtinud korteriomanikud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
Eeltoodut arvestades leidis kolleegium, et üldkoosoleku otsuse punkt, millega otsustati valvekaamerate paigaldamine, on TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine.
Kolleegium selgitas veel lisaks, et juhul, kui valvekaamerate paigaldamist plaanitakse otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega, siis tuleb anda kõigile korteriomanikele võimalus enne üldkoosoleku toimumist tutvuda ka valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. See on vajalik hea usu põhimõttest (KrtS § 12 lg 2) tulenevalt selleks, et kõik korteriomanikud saaksid hinnata neid tingimusi ja kujundada enne üldkoosolekut seisukoha, kas nende arvates vastavad tingimused üldmääruses sätestatud nõuetele. Piisab ka sellest, kui üldkoosoleku kutses on viide selle, kus saavad korteriomanikud enne üldkoosoleku toimumist valvekaamerate kasutamise tingimustega tutvuda. Eeltoodud nõude rikkumine tähendab kolleegiumi arvates korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist, mis toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse KrtS § 29 lg 1 järgi.
Seega, kui kortermajas plaanitakse kasutusele võtta valevakaamerad, tasub vaidluste vältimiseks kohtumääruses väljatoodud juhistega arvestada.
01.09.2023
Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles seda küsimust 12.04.2023 kohtumääruses.
Üheks vaidluse esemeks oli asjaolu, et 160 liikmega korteriühistu võttis üldkoosolekul häälteenamusega vastu otsuse paigaldada majja 40 kaamerat, millega ei olnud rahul, aga üks liige, leides vastuväitena, et üldkoosoleku otsuse vastav punkt on tühine, kuna kaamerate paigaldamisega riivatakse oluliselt tema privaatsust.
Korteriomandi- ka korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 tuleneb, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
KrtS § 38 lg 1 on aga sätestatud, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
Kolleegium selgitaski kõigepealt varem öeldut, et valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vaja korteriomanike kokkulepe.
Ehk kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest, kuid juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele, võib olla vajalik korteriomanike kokkulepe.
Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679) ja füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ning täiendab isikuandmete kaitse seadus (IKS).
Üldmääruse art 6 lg 1 p a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil.
Käesolevas asjas ei olnud korteriomanikud KrtS § 13 lg 1 kohast kokkuleppet sõlminud, seetõttu ei saanud isikuandmete kõnealusel viisil töötlemine seaduslik olla.
Üldmääruse art 6 lg 1 p f järgselt loetakse andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete töötlemine siiski seaduslikuks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid.
Kolleegium leidiski, et korteriomanikud võisid KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p‑le f, kuid üksnes eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli:
a) valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning
b) avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.
Kuna valvekaamerate paigaldamine oli väidetavalt vajalik, sest tegemist oli endise ühiselamu tüüpi hoonega, kus oli kõrgendatud vajadus turvalisuse tagamiseks, sest paljud korterid on välja üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas narkomaane, siis oli kolleegiumi hinnangul tegemist õigustatud huviga üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes.
Sama sätte järgi tuli, aga kaaluda ka seda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused.
Kolleegium leidis, et eelnimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras:
a) kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art‑s 13 sätestatud teavet (korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne).
Kuna praegusel juhul selliste tingimuste kehtestamist üldkoosolekul hääletamisele ei pandud, siis ei tohtinud korteriomanikud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
Eeltoodut arvestades leidis kolleegium, et üldkoosoleku otsuse punkt, millega otsustati valvekaamerate paigaldamine, on TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine.
Kolleegium selgitas veel lisaks, et juhul, kui valvekaamerate paigaldamist plaanitakse otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega, siis tuleb anda kõigile korteriomanikele võimalus enne üldkoosoleku toimumist tutvuda ka valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. See on vajalik hea usu põhimõttest (KrtS § 12 lg 2) tulenevalt selleks, et kõik korteriomanikud saaksid hinnata neid tingimusi ja kujundada enne üldkoosolekut seisukoha, kas nende arvates vastavad tingimused üldmääruses sätestatud nõuetele. Piisab ka sellest, kui üldkoosoleku kutses on viide selle, kus saavad korteriomanikud enne üldkoosoleku toimumist valvekaamerate kasutamise tingimustega tutvuda. Eeltoodud nõude rikkumine tähendab kolleegiumi arvates korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist, mis toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse KrtS § 29 lg 1 järgi.
Seega, kui kortermajas plaanitakse kasutusele võtta valevakaamerad, tasub vaidluste vältimiseks kohtumääruses väljatoodud juhistega arvestada.
01.09.2023